Süstamatk

Olen veidi tõbisena reisilt tagasi. Haigestusin reisi viimasel päeval konditsioneeri tõttu ning pole siiani sellest täielikult taastunud. Aga loodan siiski uuel nädalal veidi sportlikumas võtmes hakata tegutseda. Olen võlgu ühe jutustuse seiklusesest Võhandu jõel.

Mõni päev enne Itaaliasse sõitmist käisime neljakesi (mina, vend, venna elukaaslane ja minu elukaaslane) süstamatkal. Tegemist oli sünnipäevakingitusega mu vennale. Süstamatka idee tekkis juhuslikult cherry.ee portaali külastades, kus pakuti võimalust Ahja või Võhandu jõel teha üks tore matk. Kellelgi meist polnud eelnevat kogemust süstaga sõitmisel, kanuuga aga küll. 

Matka broneerides sain täpsemad kontaktid, kuhu tuleks sõita. Kuna viibisime eelmisel päeval Võrumaal, siis vajas üksjagu kaardilugemisoskust, et mööda väiksemaid teid Võhandu sild (kohtumispaik) üles leida. Õnneks 10 minutit enne matka (arvatavat) starti me saabusimegi. Ilm oli päikeseline, kuid mitte liialt palav (21*C).

Silla vahetus läheduses oodates selgus, et me polegi ainukesed matkalised. Matka toimumise eelduseks oli muidugi see, et vähemalt 10 matkalist osaleks. Kohal oli 6 kanuud ja 5 süsta ning ~20 inimest. Õigepea loeti matkalised üle ja siirduti jõe äärde. Autojuhid aga suunati tagasi autodesse ning sõideti autodega matka lõpp-punkti. Selleks ajaks, kui autojuhid olid tagasi, oli matka arvatavast algusajast möödas veidi vähem kui 1 tund.

Vahepeal me arutasime, kuidas küll on võimalik kahekesi mahtuda ühte süsta, kuna matka kirjelduses oli kirjas, et matkaks on olemas 2- või 3-kohalised süstad. Õnneks peagi seletati täpsemalt, kuidas ja milliseid liigutusi kanuutajad ja süsta-matkajad tegema peavad ja mis meid ees ootab. 

Mainin veel ära, et Võhandu jõgi on pikim täielikult Eesti territooriumil kulgev jõgi, mille pikkuseks on 162 kilomeetrit. Meie matk aga tervet jõge ei kata ning pidavat kestma ca 3-4 tundi.

Varsti selgus, et süstamatkale tulijad sõidavad siiski igaüks enda eest ehk ühekohalises süstas. Asetasime päästevestid selga, lisaks ka süstaseelikud, mis on vajalikud selleks, et vesi süsta ei tungiks. Seejärel aidati süstad vette, kinnitasime süstaseelikud süsta külge ja sõit võis alata.

Matka alguse fotosessioon

Alguses sai päris palju naerdud, itsitatud, pritsitud ja nii edasi. Ja nii me olimegi juba kohe matka alguses viimaste matkaliste seas. Kui umbes tunnike sai sõidetud, siis minu kaaslased tahtsid juba söögipausi teha. Hommikusöögi aeg oli 10 paiku, kella kaheks oli kaaslastel intensiivsest liigutamisest juba jõuvarud otsas. Kogenematusest olime võtnud nelja peale ainult 1 paki matka-vorstikesi, paki kummikomme ja 0,5 l vett. Vaatamata sellele, et elektroonikat ei soovitatud kaasa võtta, siis pakkisin telefoni igaks juhuks ja pildimaterjali tarvis kilekotti (matkakorraldajad soovitasid kasutada ka kondoomi, mis pidavat kenasti vett pidama). 

Aktsioonis

Peale väikest söögipausi liikusime mööda Võhandut edasi. Mingil hetkel jäime mina ja mu venna elukaaslane meesterahvastest maha, kuid kulgesime oma rahulikus tempos mitmest kanuust (kus oli 2-3 aerutajat) mööda. Kui olime umbes 9 kilomeetrit (~2 tundi) tasase vooluga jõel seigelnud, märkasime kaldal inimesi ja selgus, et ka meie peame nüüd kaldale sõitma. Vahepeal olime jõudnud mõelda, et kas matk ongi nüüd läbi. Tõepoolest, kätel olid juba mitmes kohas villid ja õlalihased non-stop aerutamisest väsinud.

Kuna ees oli tamm ja sellest üle/läbi sõita on päris ohtlik, tuli süstad mööda maismaad 100-150 meetrit vedada edasi. Väga hea, et meie seltskonnas oli ka meesterahvaid, kes süstade tassimisega said kenasti hakkama. Seejärel koguti kogu matkaliste grupp jälle kokku ja seletati, et matka teine pool on kindlasti huvitavam ja kiirem, kuna nüüd ootas meid ees 6 kärestikku. Ja kiirem pidi teine osa matkast seetõttu olema, et eelneval päeval oli tamm alla lastud ja vett järgmises jõe osas enam. Meile seletati orienteeruvalt millal mingisugune kärestik tuleb ja kuidas nende puhul talitleda. Et oleks kõige turvalisem kärestikke ületada oli skeem järgmin: (sellises järjekorras tuli kärestike puhul hoiduda vastavasse kärestiku ossa) keskelt - keskelt - paremalt - keskelt - vasakult - vasakult.

Matka kauneimas paigas

Matka II pool oli tõesti huvitavam ja kiirem, kuid väsimus ja tühi kõht andsid selgelt tunda. Matka lõpetasime veidi enne kella 17, kui olime kokku sõitnud 17 km ja pidevas liikumises olime 3 h 43 minutit. Pärast matka võrdlesime, kel on kätel rohkem ville.

Kokkuvõttes võib öelda, et süsta manööverdamine pole sugugi keeruline, kuid küllaltki vastupidavust nõudev. Võrdlesime süstamatka maratoniga, kuna käed olid pärast matka täielikud makaronid. Lisaks andis mul ka alaselg veidi tunda. Süstamatka järgne öö oli veidi rauhutu, kuna intensiivsest aerutamisest tegid käed magadeski valu. Ka järgmisel päeval olid kõikvõimalikud käelihased ja ka kõhulihased valusad. 

Kärestikku ületamas / pilt: kanuumatkaja.ee

Vend ütles, et järgmine kord, kui seesugune matk plaanis, peab eelnevalt kätele rohkem trenni tegema, et neid selleks piisavalt ette valmistada. Ka on soovitatav võtta matkale rohkem süüa ja juua kaasa, eriti kui kaaslaste seas on meesindiviide. Päikeselisema ilmaga tasub kanda nokamütsi. 

Kõigile huvilistele soovin lõbusat matka!