Maraton läbitud!!!

Kuulun nüüd ametlikult maratonijooksjate klubisse!

Päev enne maratoni saabusime Tallinnasse. Esmalt põikasime bussijaamast stardimaterjalide väljastamise kohta ja siis suundusime meie hosteli/külalistemaja poole. Hea oli see, et hostel oli suhteliselt lähedal võistluspaigale (10-15 min kõndida), kuigi sanitaarsõlmpunkte pidime jagama teiste tubadega ja hommikusööki me lõpuks hotelli poolt ei saanudki (kuigi oleks pidanud saama). Aga pole hullu!

Maratonieelne öö oli üpriski rahutu ja kerge unega ning hommikuks oli tunne, et täna küll jooksma ei taha minna. Äratus kl 6:30. Kiire tualett, söök, riided selga, probleemkohad vaseliinitatud, asjad kokku ja minek! Esialgu tundus ilm üpriski jahe, kuid mida lähemale võistluspaigale, seda enam intrakorporaalne temperatuur tõusis. Kohapeal tegutsemiseks jäi napilt 50 minutit, kuid naiste riietevahetuses kuulsin, kuidas üks naine oli eelmisel aastal 7 minutit enne starti saabunud ja jõudis ka siis kõikides olulistes kohades käia.

Umbes 15 minutit enne starti läksime stardikoridori. Lauri oli 4.koridoris, mina 5.koridoris ja seal meie teed lahku läksidki. Natuke nukker tunne oli! Ilm tundus küll suurepärane, kuid sisemiselt valitsesid kõhklused ja kahtlused: "Kas tõesti hakkan mina nüüd ja kohe maratoni jooksma?!".

Panin GPS-i vaikselt satelliite otsima ja samal ajal manustasin ühe kaasavõetud SIS-geeli ja jõin vett peale. Ja polnudki enam kaua oodata. Stardipauk tuli nii ruttu! Mõtlesin, et jooksen kohe alguses koos 5 h tempomeistriga (Valdo Jahilo grupp). No esimesed paar kilomeetrit ma seda tõepoolest tegin, kuid kui ma nägin, et joogipunktis kipun ma neist oluliselt maha jääma, kuna nii palju rahvast oli seal, siis otsustasin ma grupi ette minna. Nii ma olingi hoopis 4:45 ja 5:00 grupi vahel. Raja kõrvalt hõigati mitmel korral: "4:45 ja 5:00 vahe on väga väike" ja "Miina, sa teed 5:00-le tempot".  Aga tunne oli suurepärane! Ja tunne oli suurepärane, kui mitte väga hea 24. kilomeetrini.

12.kilomeetril võtsin magneesiumiampulli profülaktika mõttes sisse. Esimese (SIS)geeli jooksu ajal võtsin alles 16. km-l  (see oli Pirita sillalt kaasa haaratud geel). Tegelikult oli mul endal õlavarrekotis ka 4 Isostar õunamaitselist geeli, kuid peale 24.kilomeetrit, kui "sõin" Isostari, ma seda enam ei tahtnud. Täiesti müstika. See oli seesama geel, mida Ööjooksul anti, kuid hoopis ebameeldiva maitsega. Lisaks võtsin praktiliselt kõikides joogipunktides 2 topsi vett (üks pähe ja üks joogiks), ühes punktis ei joonud, kuna vesi oli OTSAS!

Ja viimane geel oli 33,8 km-l jällegi Pirita sillal. Mitmes punktis sõin banaani, ühes ka soola ja rosinaid.

Esimene ring oli tõepoolest suurepärane, ilm oli jooksmiseks ideaalne. Inimesed elasid täiega kaasa (mainiti raja kõrvalt ka seda, kui äge number mul on!!). Tempo oli hea! Kõige võimsam hetk oli siis, kui möödusime poolmaratoonarite stardikoridorist ja kõik plaksutasid ja elasid meile täiega kaasa! Nii võimas tunne oli see. Aga juba enne uuele ringile minekut olin ma püüdnud kinni 4:45 grupi ja varsti läksin ka seda gruppi juhtima. Minek oli lihtsalt imeline! Mingil hetkel vaatasin kella ja tempo oli 6:00-6:07 min/km. See oli väikseks ohumärgiks - kas suudab edasi ka nii kiiresti joosta. Aga tunne oli ikkagi hea! Läksin edasi. Vaatasin mitmel korral üle õla ja 4:45 grupp jäi kaugele selja taha. Nii ma siis üksinda edasi paningi. Mõtlesin juba, et kaugel 4:30 grupp on, et äkki saan kätte.

Varsti jõudsid poolmaratonlased järele, mõni toetas veel hea sõnaga. 10. kilomeetri pöördepunktis hakkas motivatsioon langema sellest, et kõrval jooksid 21,1 km inimesed nii kiiresti ja ise olin nii aeglane. Peale selle päike kõrvetas täiega ja jalgades polnud enam head tunnet. Varsti jõudis 4:45 grupp järele. Jooksin natuke koos nendega, kuid jäin maha. Neil oli ilmselt teine taktika (esimene ring aeglane, teine kiirem). Umbes 31-kilomeetrini ma ikka jooksin. Eespool nägin mitmeid kõndijaid ja lõpuks hakkasin ka kõndima. Lihtsalt enam ei jõudnud - labajalad lõid tuld. Minu kõrvale tuli üks meesterahvas, kellega rääkisime kõndides mõne sõna juttu. Tal oli ka esimene maraton käsil. Mõtlesime, et ootame kõndides 5:00 grupi ära, kuid ma kartsin, et nad on väga kaugel taga ja see oleks ka mõttetu. Vahepeal tegime mõned jooksusammud ja siis vahepeal kõndisime. Viimast korda nägin seda meest, kui ta ütles, et 5:00 grupp jõuab kohe järgi. Ma ei suutnud seda uskuda ja panin minema. Jooksuga.

Umbes 34-35.kilomeetril nägin üksikut (ilma õhupallideta) Valdo Jahilot. Otsustasin tema tuules joosta. Aga suht raske oli. Väga väsinud olin. Kõht hakkas ka valutama (ilmselt suurest veekogusest). Ja pidin jälle kõndima hakkama. Mõtlesin alguses, et kõnnin 1 minuti, seejärel niikaua kuni pulss normaliseerub, kuid kõhuvalu ei kadunud. Seejärel tõdesin, et joostes ma jõuan kiiremini finišisse, mistõttu ma hakkasin vaikselt väikseid jooksusamme tegema. Vahepeal paar kõnnisammu ja siis edasi. Kordasin mõttes "väikeste jooksusammudega edasi!". Mingil hetkel hakkasin ka numbreid lugema.

Varsti silmasin 5:00 tempomeistrit. Järele talle! See hetk, mil nägin, et ta kõndis, tiivustas mind edasi jooksma ja jooksingi temast mööda. Viimases joogipunktis jõin veel korralikult, üks tops ka pähe ja siis tuli raske vanalinna tõus. Kui esimesel ringil ma terve tõusu jooksin kergete sammudega, siis teise ringi vanalinna tõusu alustasin ma kõndides. Jõudes müüride vahele, liikusin väikeste jooksusammudega edasi! Siis tuli silt 1223 m veel. Nägin ka kiirabi valjuhäälset minekut kuhugi. Viimasel kilomeetril kiirendasin täiega. Panin mööda ka mõnest 4:45 grupist pudenenud jooksjast. Poolmaratonlased mu kõrval kõndisid. See andis nagu jõudu juurde. Kaarli kirikust mööda ja siis juba täiega. Ainult mõnisada meetrit veel. Ja tuligi finiš!!!

Lauri ja mõned tuttavad ütlesid, et valjuhääldist hõigati minu nimi ja aeg ka maha, kuid ma olin megaväsinud, samas finišeerumisest eufoorias, et isegi ei kuulnud. Aga läbi see oli!

Aeg: 4h 51 min 28 sek (10 km 1:08:38, 21km 2:22:24, 30 km 3:22:34)

Koht: 1523/1834-st

N koht: 283/370

Vanuseklassi koht: 170

Avg tempo: 6:51 min/km

Avg pulss: 178 (ilmselgelt liiga palju!!)

Max pulss: 193 (see ka)

Aga suurepärane tunne oli/on see! Suurepärane oli ka see, et pärast maratoni jõudsime napilt rongile (maraton + 1 km megajooks)! 

Kas järgmine aasta ka maratonile? Kahtlane. Kas kunagi veel maratonile? Absoluutselt!!